Uudised

Viimase paarikümne aasta jooksul on nii igapäevane elu ja keskkond kui ka noorte eluviis ja tervisekäitumine palju muutunud. Näiteks on muutunud toidu toitaineline koostis ja söömisharjumused, vähenenud on noorte liikumisoskused ja liikumisaktiivsus ning paraku on suurenenud uimastite tarvitamine ja kättesaadavus. On teada, et halvemad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, olenemata sellest, kas need on sigaretid, alkohol või mõni narkootiline aine. Vähem on aga räägitud toitumise ja liikumise mõjust vaimsele tervisele.

Personaalmeditsiini uudiskirja mai number keskendub projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ lõpukonverentsi „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“ kajastamisele. 25. mail toimunud konverentsil kohtusid tervishoiutöötajad ja projekti alguse visiooni juures olnud inimesed, nelja aasta jooksul projekti panustanud...

Alates aastast 2018 on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. See piirang on eelkõige mõeldud mittesuitsetajate ja mitte veipivate inimeste tervise kaitseks, aga ka sotsiaalse normi hoidmiseks ja selle kujundamiseks, et tubaka-ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus.

2022. aastal sündis Eestis kokku 11 571 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1575 lapse võrra vähem, selgub Raseduse infosüsteemi avaldatud andmetest. Erinevus Statistikaameti avaldatud andmetega tuleneb sellest, et sünniregister kogub kõigi Eestis sündinud laste andmeid, olenemata ema elukohariigist, kuid ei kogu Eesti emade välisriigis sündinud laste andmeid.

Mitmed Sotsiaaltöö mainumbri (2/2023) artiklid on ühel või teisel moel seotud kogukonnaga, tuues välja võimalusi, kuidas kogukond saab luua heaolu, olla sotsiaaltöö korraldajate partner ning toetada abivajajaid.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel registreeriti 2022. aastal Eestis 129 tuberkuloosijuhtu. Neist 104 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu ning 21 retsidiivi- ja 4 muud korduvravijuhtu, mis on 18 haigusjuhu võrra rohkem kui 2021. aastal.

2020. aastal avastati rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu käigus kokku 389 vähijuhtu. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal kokku 1864 rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi esmasjuhtu, neist 640 vähijuhtu sõeluuringu vanuserühmades.