Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Uuring: vanuselised erinevused vähielulemuses süvenevad

Uudis

Ajakirja Clinical Epidemiology juulinumbris ilmunud artiklis käsitleti vanusega seotud erinevusi vähielulemuses ja vähiandmete kvaliteedis. Uuring tehti Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonnas.

Analüüsiks kasutati Eesti Vähiregistri andmeid 1995–2008 diagnoositud vähijuhtude kohta. Vaatluse all oli kaheksa sagedasemat vähipaiget täiskasvanutel (magu, käärsool, pärasool, kops, rind, eesnääre, neer ja kusepõis). Peamisi andmekvaliteedi indikaatoreid (sh diagnoosi mikroskoopilise kinnitumise protsent, kasvaja teadmata levikuga juhtude protsent, ainult surmatunnistuse juhtude protsent) ja suhtelist elulemust vaadeldi neljas vanuserühmas (15–54, 55–64, 65–74 ja 75–84 aastat). Hinnati ajavahemikul 1995–1999 kuni 2005–2009 toimunud muutusi.

Andmekvaliteet osutus kõige madalamaks vanimas vanuserühmas. Muuhulgas täheldati selles rühmas ainult surmatunnistuse alusel registreeritud vähijuhtude suurimat osakaalu. Andmekvaliteedi erinevused viitavad asjaolule, et nooremaid patsiente uuritakse üldiselt põhjalikumalt kui eakaid patsiente.

Viie aasta suhteline elulemus suurenes kõigi vaadeldud paikmete puhul, ent elulemusnäitajad erinesid vanuseti. Kusepõie-, neeru- ja maovähi korral oli elulemus 2005–2009 noorimas vanuserühmas vastavalt 20, 15 ja 11 protsendi võrra suurem kui vanimas rühmas. Kui mainitud paikmete puhul püsis elulemuse vanuseline erinevus vaatlusperioodil enam-vähem samasugusena, siis mõne paikme puhul erinevus süvenes.

Elulemuse paranemine oli oluliselt kiirem noorematel patsientidel: 2005–2009 erines noorima ja vanima vanusrühma elulemus kopsuvähi korral juba 16 protsendi ning rinna- ja eesnäärmevähi korral 13 protsendi võrra. Käär- ja pärasoolevähi elulemus erines vanuseti vastavalt 5 ja 11 protsendi võrra.

Teistes riikides tehtud uuringutes on samuti täheldatud elulemuse aeglasemat paranemist eakatel patsientidel võrreldes noorematega. Põhjustena on välja toodud eelkõige haiguse avastamist hilisemas staadiumis, ent ka kaasuvaid haigusi, mis võivad takistada optimaalset vähiravi. Eraldi uurimist vajab sotsiaalmajanduslike tegurite ja ravisoostumuse mõju vanemate patsientide vähielulemusele.

Uuringut toetas Eesti Teadusagentuur (Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TerVE raames ja institutsionaalne uurimistoetus IUT5-1).

Lisainfo: Kaire Innos, kaire.innos@tai.ee