Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Esmakordse kasuvanemluse sotsiaalkampaania tuumaks on intervjuudel põhinev dokumentaallavastus

Uudis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uus sotsiaalkampaania tutvustab asendushoolduse erinevaid vorme ning julgustab inimesi mõtlema, kas nad sooviksid ja oleksid võimelised hakkama kasupereks ja pakkuma kodu lastele, kes ei saa elada oma sünniperes.

Kampaania keskmes on dokumentaallavastus „Südames sündinud“, mis valmis intervjuude põhjal Eesti hooldus-, eeskoste ja lapsendajaperedega. Etenduse stsenarist on Andra Teede, lavastas Maria Peterson Theatrumist ning näitlejatena mängivad Hele Kõrve, Tõnn Lamp ja Külli Teetamm. Etendust mängitakse lähikuude jooksul 15 korral üle Eesti. Lisainfot etenduse, kampaania ja ka kasuvanemluse kohta leiab veebilehelt https://tarkvanem.ee/

TAI projektijuhi Enelis Linnase sõnul on teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine ühiskonnas tundlik teema. „Kampaania peamine eesmärk on kasuvanemluse teema avamine ja mõistmise suurendamine, samuti potentsiaalsete ja olemasolevate kasuvanemate julgustamine,“ ütles Linnas. “Erinevalt laialt levinud arusaamast ei võrdu asendushooldus peres vaid lapsendamisega – lisaks sellele on võimalik teisest vanemast sündinud lapsel kasvada hooldus- või eestkosteperes. Selleks, et saada ausat vaadet selle kohta, millised on nende perede kogemused, kes kasvatavad teisest vanemast sündinud lapsi, on vajalik kasuvanemlusest avatult rääkida ning seda “Südames sündinud” ka väga hästi teeb.“

Iga laps vajab perekonda ja südame- ning kodusoojust, nentis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Selleks, et leida üles need vanemad, kes suudavad oma südame ja kodu avada perekonda vajavale lapsele, peame avatult rääkima nii võimalustest kui ka nendest rõõmudest ja raskustest, mis kasuvanemaks olemisega võivad kaasneda,“ ütles Iva. „Oleme laste perepõhisele hooldusele jõudmiseks muutnud seadusandlust ning loonud peresid ettevalmistava ja toetava süsteemi, mis pakub tuge teisest vanemast sündinud lapse kasvatamisel. Lapse jaoks on oluline see, et oleks üks, kindel, armastav ja turvaline inimene, kelle kaissu õhtul pugeda või koos kuud ja langevaid tähti vaadata. Võimalikult palju lapsi peaks saama kasvada oma loomulikus keskkonnas – pere keskel.“

2017. aasta lõpu seisuga elas Eestis 968 last ja noort asenduskodudes, 161 oli perekonnas hooldamisel ja 1391 eestkostel. 71 last lapsendati (neist 33 uude perre Eestis, 1 välisriiki, ülejäänud peresiseselt). Asenduskodudes kasvavate laste osakaal asendushooldusel olevate laste seas on püsinud viimase kümne aasta jooksul üsna muutumatuna.

Valmisolek võtta perre teisest vanemast sündinud laps on küllaltki suur. Turu-uuringute ASi 2017. aastal läbi viidud uuringust selgub, et kümnendik küsitletutest on kasuvanemaks hakkamisest mõtelnud. Pooled kasupereks olemisest huvitatud inimestest eelistaks võtta perre eelkooliealise lapse. Uuriti ka, kas inimesed kardavad negatiivset suhtumist ümbritsevatelt. Kõige sagedamini eeldati võimalikku negatiivset suhtumist lähisugulastelt ja sõpradelt (16% vastanutest) ning naabritelt, töökaaslastelt jt. tuttavatelt (vastavalt 11%).

Lavastuse piletid on müügil Piletilevi ja Piletimaailma online keskkondades.