Ambulatoorse ja päevakirurgia osakaal kasvas 2021. aastal
COVID-19 pandeemia esimesel aastal tehti peamiselt plaanilise ravi ajutise edasilükkamise tõttu vähem nii ambulatoorset, päeva- kui statsionaari kirurgiat. Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistika kohaselt on 2021. aastal statsionaari kirurgia jätkanud vähest langustendentsi (opereerituid -1,7%), kuid ambulatoorse (+7,4%) ja päevakirurgia (+3,7%) osakaal on samas kasvanud.
2021. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 68 600 ja päevaravis 55 000 patsienti. See tähendab, et haiglaravi (v.a õendusabi) patsientidest opereeriti 39% ja päevaravi patsientidest 65%.
Päevakirurgia kasv tulenes 15-aastaste ja vanemate patsientide arvelt. Päevakirurgias opereeritud alla 15-aastaste laste arv vähenes aastaga 17,2%, haiglaravis opereeritute arv kasvas 3,4%. Lastest moodustasid statsionaaris kolmandiku ja päevaravis poole neelu ehk adeno/tonsillektoomiate operatsioonid, mis olid samuti langustrendis.
Opereeritud 15-aastastest ja vanematest moodustasid sarnaselt varasemale statsionaaris enim (18%) luu- ja lihaskonna patsiendid ning päevaravis 41% silma ehk peamiselt katarakti patsiendid.
Vältimatut kõhuõõne kirurgiat tehti 2021. aastal kõigi maakondade haiglates peale Jõgeva- ja Raplamaa. Eestis opereeriti kokku vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu 3468 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelneva aastaga. Opereeritute osatähtsus on suurim ägeda pimesoolepõletiku (opereeriti 96% haigetest) ja pitsunud songa (84%) haigetest.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2021. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed.
Sealsamas on ka tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.