Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Eessõna

"Kogukonnad saavad olla sotsiaaltöötaja käepikendus abivajajateni jõudmisel," kirjutab numbri eessõnas vabatahtlike seltsiliste programmi koolitaja ja ekspert, Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava vilistlane Eha Paas.

Mitmed Sotsiaaltöö mainumbri artiklid on ühel või teisel moel seotud kogukonnaga, tuues välja võimalusi, kuidas kogukond saab luua heaolu, olla sotsiaaltöö korraldajate partner ning toetada abivajajaid.

Milles seisneb kogukonna võlu? Kogukond pakub inimesele võimaluse suhteid luua, kuuluda, ennast teostada, vajaduse korral ka taastuda. Kogukonnatöö mõtte võttis vabatahtlike seltsiliste kogukonna mudeli arutelul hästi kokku Imavere eakate ühenduse eestvedaja Liia Viks: „Kogukond on üks väga ilus asi. Igale inimesele on oluline, et keegi teda märkaks. Just seda me oma kogukonnas teeme. Me tuleme kokku, suhtleme, õpime midagi uut. Samuti paneme tähele, kui keegi on haigemaks jäänud, saame kohe ise aidata või sotsiaaltöötajale teada anda.“ Kogukonnad saavad olla sotsiaaltöötaja käepikendus abivajajateni jõudmisel. Kuid veelgi olulisemaks pean ennetust: inimeste aktiivsena hoidmist, tegevusvõimaluste pakkumist kogukonnakeskuses või kodus.

Sotsiaaltöö 2/2023

Tutvu numbriga

Kogukondlik tegevus ei sünni iseenesest. Selleks on ühelt poolt vaja inimeste endi tahet ja soovi ühistegevuses kaasa lüüa, teiselt poolt toetada eestvedajate teadlikkust, et maandada läbipõlemise riski. Tähtis on lõimida kogukondlik töö sotsiaalvaldkonna algatustesse ja programmidesse, mis võimaldaks kogukondadel tegutseda nii, et see aitab tervelt ja aktiivselt vananeda, ennetada väärkohtlemist ja tõrjutust ning kaasata vabatahtlikke hoolekandeteenuste juurde.

Heaolu arengukava eesmärk on tagada, et kõik Eesti inimesed oleks hoitud. Selle saavutamiseni saab jõuda eelkõige koos kogukondadega. Tuleb arvestada, et tihtipeale on kogukondade sisuline tegevus mitteformaalne ja abivajajate märkamisel on nende roll suurem ning võimalused paremad kui ühingutel. Seega tuleks lisaks avalikule ja erasektorile ning vabaühendustele koostöösse kaasata ka mitteformaalsete kogukondade eestvedajad. Just kogukonnas tuntakse üksteist: teatakse naabrit, lähikonna abivajajat. Tänu lähedusele ja usaldusele saab abivajadusele kiiresti reageerida. Nii mõnegi murega tuleks kogukonnad ise toime, kasutades olemasolevaid ressursse.

Lõpetuseks üks kogukonna kaasamise hea nipp. Koos toidu valmistamine ja ühised söömaajad aitavad luua suhteid ning nõnda ka usaldust. Vabas vormis kogunemistel saab arutada kogukonnale olulisi küsimusi, see on hea võimalus kogukonda sulanduda, kuulda, mida inimesed räägivad ja jõuda loovamate lahendusteni kui ametlikel koosolekutel.

Eha Paas
Eha Paas
vabatahtlike seltsiliste programmi koolitaja ja ekspert
Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava vilistlane